Ajalugu

Nõmme turuhoone 1930. aastatel. (foto: Leho Lõhmuse erakogu)

 

 

Nõmmel on oma turg olnud juba üle saja aasta

Oma peamise kaubanduskeskuse – turu – sai Nõmme enam kui sada aastat tagasi, 1908. aastal. Sellele eelnes pikem protsess, mida kroonis edu alles pärast heakorraseltsi aktiivset sekkumist. Andis ju turupidamise õigusi Eestimaa kuberner isiklikult.

Esialgu paiknes turg Nõmme jaama vastas üle raudtee. Esimesed fotod sellest on tehtud siiski kümmekond aastat hiljem, kui turg paiknes praeguse kultuuri- ja kaubanduskeskuse ees oleval platsil.

Tänavanimi Turu plats on Nõmme keskväljakule jäänud tänapäevani. Kaupa müüdi tol ajal otse hobuvankrist, puudusid hoiukohad ja varjualused halva ilma puhuks. Paljud kaubapakkujad eelistasid seetõttu Tallinna turge. Nii kirjutab tolleaegne linnapea Johannes Lindemann 23. novembril 1929 ajalehes Nõmme Uudised: «Meie korraldamata turg on kõige suuremaks pinnuks silmas. /…/ Need olud ei suuda uusi kauplejaid mee litada vihma ja pakasega võitlema. Sellega on praegused kaubapakkujad hinna määramisel eesõigustatud seisukorras.»

Samas tuuakse välja ka lahendus – uue turuhoone ehitamine. Selleks oli linnaarhitekt Robert Natuselt juba tellitud projekt, mille üks vaade toodi ka nimetatud artiklis. Hoone ehitamiseks kuulutas linnavalitsus peagi välja vähempakkumise, mille võitis ehitusettevõtja A. Bome.

Hoone avati juba järgmisel, 1930. aastal ja läks maksma 27 000 krooni. Üks keskmine Nõmme kinnistu maksis samal ajal 3000–5000 krooni. Kuid kulud teenisid end tasa juba mõne aastaga. Turuhoones oli 30 müügipunkti, erilist tähelepanu pöörati liha ja piima müügile. Selleks ehitati keldrid, betoonpõrandad ning veevärk. Viimane oli tol ajal Nõmmel veel haruldane. Turg ise kolis pärast hoone avamist selle ette ja kui 1932. aastal avati Haabersti (praegune Ehitajate tee) läbimurre, tuli kauplemist jätkata hoone taga. Seal, kus see on tänapäevani.

Aega läks ja Nõmme kasvas. Ühes sellega hakati mõtlema ka teise turu avamisele. Korduvalt arutati varianti rajada turg õigeusu kiriku taha, praeguste tenniseväljakute kohale. Teiseks võimaluseks pakuti Kivimäe-Pääsküla kanti. Viimane variant oli arutusel veel 1950. aastatel Nõmme rajoonivalitsuses. Kuid… linn kadus ja rajoonil puudusid selleks limiidid. Vana turg aga «väsis» ning jäi üha enam jalgu aja muutunud nõuetele.

Ettevalmistused Nõmme turu renoveerimiseks algasid juba 2008. aastal. 2009. aasta jaanuari esimestel päevadel alanud ehitustööd kulmineerusid sama aasta 16. mail põhjaliku uuenduskuuri läbinud turu avamisega. Avamisele oli kogunenud tuhandeid inimesi ning esimese päeva jooksul käis uut turgu uudistamas üle 10 000 tallinlase. Sama aasta suvel algasid ka ajaloolise turuhoone restaureerimistööd, mis läksid maksma 20 miljonit krooni. Restaureeritud turuhoone avas külastajatele uksed 2009. aasta oktoobris. Tallinna kultuuriväärtuste amet tunnustas hoone restaureerimist jaanuaris tänukirjaga.

 

 

2010. aasta 29. aprilli hilisõhtul süttis aga restaureeritud hoone seni teadmata asjaoludel ning hävis põlengu tagajärjel täielikult. Vanast hoonest säilisid vaid kolm piksevarrast. Hoone taastati samal aastal väliselt esialgsel kujul. Muinsuskaitsespetsialist Oliver Orro hinnangul on sellega hästi hakkama saadud. “Võib-olla mõne pisidetaili oleks saanud elegantsemalt lahendada, kuid proportsioonid on paigas ning kokkuvõttes võib tulemust hinnata hindele viis väikese miinusega. Sees on aru saada,et tegemist on koopiaga, et midagi on juhtunud, kuid seda ei pea kindlasti häbenema, see pole võltsajalugu,” rääkis Orro ajalehele Nõmme Sõnumid 2010. aasta novembris vahetult enne turuhoone taasavamist.